1. Sissetulek ja kulud
Sisesta pere keskmine kuu netosissetulek ja kogukulu. Vahe (saldo) on raha, mida saaksid iga kuu säästa.
2. Algseis
Kui palju on meelerahufondi jaoks juba kõrvale pandud? See on sinu puhvri algsumma. (Kui alles alustad, jäta 0.)
3. Kui suur osa saldost läheb meelerahufondi?
Liiguta liugurit, et näha, kui suur summa jõuab igakuiselt puhvrisse.
4. Millal fond täitub?
Trend algab sinu olemasolevatest säästudest ja näitab, kui kiiresti kasvab fond sinu valitud %-ga võrreldes olukorraga, kus kogu saldo (100%) läheks fondi.
| Eesmärk | Summa | Sinu tempoga | Maksimaalse tempoga | Ajavõit |
|---|
Korduma kippuvad küsimused
Kui suur peaks meelerahufond olema?
Rahandusnõustajad soovitavad koguda kõrvale 3–6 kuu jagu igakuiseid põhikulusid (eluase, toit, transport, kindlustused). 3 kuud sobib stabiilsema sissetulekuga peredele, 6 kuud on turvalisem valik, kui sissetulek sõltub ühest allikast või on ebaregulaarne.
Kuhu meelerahufondi raha hoida?
Meelerahufond tasub hoida kergesti kättesaadaval ja madala riskiga kontol, näiteks eraldi säästukontol, mitte investeerida aktsiatesse — eesmärk on kiire ligipääs raha vajaduse korral, mitte tootlus.
Kas meelerahufond peaks katma ka laenumakseid?
Jah — arvuta oma kuukulude hulka kõik kohustuslikud igakuised väljaminekud, sealhulgas kodulaenu või muu laenu makse, et fond kataks tegeliku hädaolukorra kõik kulud.